Jerusalema
Ralph Ziman
(28.11.2009, Cinamon 22:45)
Ma ei tea, kas kuskil on olemas õpik “Kuidas teha maffiafilmi”, aga tõsi näib olevat, et neist filmidest kipuvad läbi käima ühed ja samad elemendid – ohtralt verd, kõikvõimalikke püsse-püstoleid, ebaolulisi ihu paljastavaid taustanaisi, lõppematul hulgal narkootikume ja sularaha, aga lisaks ka peategelase filosoofilised lööklaused, muretsev usklik ema, sõprus, reetmine, kättemaks. Jeruusalemm ei ole erand. Tegelikult on see üsna sirgjooneline film. Poisist sirgub mees. Idealistist kasvab küünik. Noorest tarkpeast võrsub osav manipulaator.
Filmi suurim lisaväärtus on tema tegevuspaik. Lõuna-Aafrika Vabariik on siinkandis veel küllaltki tundmatu kant. Umbes samal ajal kui meie siin oma riiki taastasime, muutus ühiskonnakorraldus ka Aafrika lõunatipus. Ning sulidele ja õnneküttidele tähendab ühiskondlik pööre alati puhast raha. See kontekst annab meile tavalise maffiafilmi elementidega kinotüki, mis võimaldab piiluda selle maailmanurga ainulaadsesse kultuuride kokkukeedukatlasse, ning eriti näha heaolulõhet meie ja muu maailma vahel otsekui näitliku õppevahendina kõrvuti ühes ja samas riigis, ühes ja samas linnas. Sellele maksab mõelda, eriti suvel jalgpallilahingute juurde pakutavaid klantsitud pilte vaadates.
